Helesini-kollane esmaspäev

Oleme siin juba nii kaua olnud, et kõik tundub tavaline ja igapäevane elu, sama hästi võiks keegi teist kirjutada kuidas ta iga päev tööl käib, õhtul süüa teeb või pesu peseb. Jah, ainukese vahega, et meie tööl ei käi :D No mul väike lootus on, käisin laup õhtul El Fontana restoranis proovipäeval – trial shift. Siin käibki nii et, kui mingi kohvik või resto on huvitatud üldse uuest töötajast, siis kõigepealt kutsutakse proovipäevale ja siis selle järgi kuidas hakkama said otsustatakse, kas kutsutakse veel või mitte. Aga sellest kuidas ma sinna üldse proovima sain. No siis maksavad tutvused täpselt samamoodi nagu Eestiski. Nimelt Hannes, kes elab teises majatiivas töötab seal rostos kokana (nädal või veits kauem, ühesõnaga on suht uus seal). Aga Hannes saab väga hästi läbi Matua´ga, kes on seal ettekandja ja kes saab omakorda väga hästi läbi Toniga, kes on selle koha omanik ja manager ka ühtlasi. Hannes rääkis Matua´le, et üks „väga hea ettekandaja” tahaks hädasti tööle tulla. Ja siis Matua soovitas mind omakorda Tonile. Neljap õhtul käis Matua meie pool, ajasime paar sõna juttu (ega me varem ei olnud kohtunud). Laup päeval võttis ta mind peale, et restosse minna. Töövestlus Toniga nägi välja selline. Toni küsis Matua käest „Is she good?”. „Jee, she´s good”. No ja oligi kogu lugu, mul ei olnud midagi öelda. Toni ütles, et tule siis õhtul proovipäevale ja nii ta läks. Koht on küll iseenesest restoran, aga väljanägemiselt üsna keskpärane söögikoht, ei ole mingi peen resto. Proovipäeval antakse mingid lihtsamad ülesanded, ma pidin kliente sisse juhatama, menüüsid kätte jagama, vett pakkuma (vesi on siin igal pool söögikohtades tasuta), laudu koristama, vahepeal viisin sööke ka lauda ja lõpus võtsin isegi mõne tellimuse. Esimese korra kohta läks päris ok…… no ühe noa pillasin maha ja ühe noa kukutasin prügikasti koos järgijäetud söögiga (no ega ma teda sinna otsima ka ei läinud, loodetavasti keegi ei näinud :P).
Homme lähme koolitusele, kuidas alkoholi vastutustundlikult serveerida (Responsible Service of Alcohol) :D. Selle koolituse peab igas osariigis läbima, kui tahad töötada kuskil sellises kohas kus alkot pakutakse. See on ühepäevane koolitus, maksab 80 AUD. Siin on kohalikud koolitused ja erinevad litsentsid töö saamisel väga olulised. Ja kohalik töökogemus on ka see, mida enamus kohtades esimese asjana küsitakse. Ses mõttes ongi esimest töökohta kõige raskem saada. No homest saame vähemalt siis selle koolituse oma CV-desse lisada.
Vot nii meil need päevad siin kulgevad. Täna paistab jälle ilus ilm olema, nii et saab päikest võtta. Olen juba muutlikust ilmast kirjutanud, aga see on ikka nii harjumatu, täna lähen päikest võtma, aga eile näiteks käisin jope mütsi ja kinnastega. Eile oli tõsine Eesti sügis – külm, hall ja rõske, vihma ka veel sadas vahepeal. Aga üldiselt hakkab meil vaikelt kevad tulema, päevad hakkavad ka juba pikemaks minema.
Päikest teile kõigile!

Tervitused talvest

Kuna on kuulda juba nurinat, et miks üldse sissekandeid pole, siis pean ennast ikka kätte võtma nüüd. Täna oli meil superilus ilm – päike, ilma pilvede ja tuuleta. Meie kraadikaas vilus näitas küll 16, aga tegelikult oli palju soojem. Peesitasime Avega oma kodubasseini ääres ja nautisime päikest….mulle see talv täitsa meeldib. No nii see aeg siin läheb ega ei jõuagi midagi teha väga, poes käisime ka täna veel. Mõtlesime, et proovime midagi uut ja huvitavat, ostsime sellist puuvilja nagu passionfruit. Sõnaraamat ütleb selle kohta granadill e kannatuslille vili. Seest sai selliseid limaseid seemneid süüa, algul tundus naljakas, aga alates teisest viljast juba päris hea. Ah jaa, panni ostsime ka endale, aga oh üllatust, see ei läinudki tööle meie pliidi peal. Ega seal kõik potid ka ei tööta, kogu pliidiplaadi pind peab olema nõuga ühenduses, siis ainult töötab. Ja kuna pann oli alt selline triibuline siis ei hakanudki funkama, aga õnneks meil on ka väike elektripliit ja seal saame ikka kasutada. Pühapäeval oli meil pidulik õhtusöök, tegime ahjus liha ja kartuliputru….no ja väike Vana Tallinn käis ka asja juurde :D Laupäeval käisime matkal, siinsamas meie lähedal metsas (paar km meie majast). Seal oli selline rahvuspargi moodi asutus. Tähistatud rajad metsas ja puudel ka sildid juures, millega tegu. Kõige rohkem oli erinevaid mände ja eukalüpte. Männid ei näinud küll väga meie mändide moodi välja ja kui silti poleks juures olnud ei oleks ära arvanud. Suuri sõnajalapuid oli ka päris palju. Käisime kahel rajal ja lõpuks tegime pikniku. Piknikukohti (laud ja pingid) oli seal ka päris mitmeid. Meie söögilaua taha trügis ka üks sisalik, pärast avastasime, et mõne sammu kaugusel päikse käes lausa kubises väikestest sisalikupoegadest. Ses mõttes hea, et me neid matka lõpus nägime, muidu ei oleks julgenud metsas nii julgelt jalutada, kes teab mis madu või ämblik vastu kargab. Meil oma aias elavad opossumid, ma ei ole ise neid veel näinud. Ükskord pimedaga oli kuulda kuidas puu otsas krabistas, aga näha mitte. Ja linde on siin ka päris palju. Mõnel hommikul ärkad selle peale, et mingid linnud teevad ahvi häält akna taga ja mitte vaikselt vaid ikka päris karjuvad. Siis on veel lind, kes kassi häält teeb. Esimene kord läksime õue vaatama, et mis kass see ukse taga kräunub. Linnud on iseenesest kõik lärmakad, metsas ka jutustasid nii et vähe pole ja hästi ilusad ja värvilised (papagoid muidugi eriti).
Panen siia mõned pildid majast ja meie ümbruskonnast.

Highs Rd 44 - meie elupaik

Vaade aeda

West Pennant Hills´i metsas

Highs Rd - kodutänav, see on selline keskmise klassi mägi

Natuke laugem tõus, ka meie kodukandis

G´day mates

Millega me siis oleme vahepeal tegelenud - niisama olemise, töö otsimise ja ega muud olulist polegi. Eile tegelikult käisime linnas ja ühes põnevas kohas - Sydney Tower´is (260 m, kõrgeim hoone Sydney´s). On kaks võimalust, kuidas sinna vaadet nautima saab minna. Esiteks võid 20 AUD eest pileti osta, siis saad üles ja võid seal ringi jalutada ja vaadata. Kuna aga meil on siin Eesti tuttavad, kes on siinse eluga rohkem kursis, siis oli ka teine võimalus, nimelt on seal üleval restoran ja baar, mis on ilma piletita, lihtsalt pead seal raha kulutama, aga vaade on ikka samasugune. Me kasutasime seda teist võimalust, ma võtsin mojito kokteili (18AUD) ja teised õlut, mis tuli kokkuvõtteks odavam ja saime veel joogid ka. Vaade sealt oli muidugi super, parim elamus siiamaani mul siin. Tuledes linn paistis kaugele kui silm seletas. Läksime just siis kui oli hämaraks läinud ja kogu linn oli tuledes. See ülemine osa keerles, nii et pooleteist tunniga tegi ringi peale ja 360o oli nähtud.

Täna saime ka oma TAX nr kätte, et nüüd on siis kõik ametlik, rohkem paberimajandust ei ole vaja enam ajada. Nüüd on vaja ainult hea tööots leida. Sellesse kohvikusse, kuhu meil Avega oli lootus tööle saada… tuli välja, et sinna on ikka ainult ühte inimest vaja. Ja kuna kohviku manager ütles, et tal ükskõik kumb tuleb ja tema ei oska valida, siis ei jäänud meil muud üle kui loosi tõmmata. Ühesõnaga käis Ave täna esimest päeva tööl ja on praegu seisukohal, et ei lähe enam kunagi tööle. Jooksmist oli nii, et jalad villis. Eks me püüame siin kandideerida erinevates eluvaldkondades, iga ameti kohta on tehtud vastav CV. Mina olen olnud aastaid nii õmbleja, ettekandja, administraator kui poemüüja :D

Räägin teile nüüd põgusalt Austraalia internetipangandusest – see on tase omaette ja ei ole nii lihtne, et teen aga hansapangast ühispanka ülekande. Pidime siin üüri maksma ja kuna meil oli juba kohalikud kontod avatud siis ei hakanud eesti pangast ülekannet tegema. No põhimõtteliselt käib see nii, et võtad ühest pangast raha välja ja siis kõnnid raha käes teise panga pangakontorisse ja saabki ülekanne tehtud :D.

Kõik asjaajamised on siis kuidagi nii keeruliseks tehtud…ma ei saa aru milleks. Igale poole peab panema igasuguseid security koode ja paroole, iga väiksema liigutuse jaoks on neil koha vaja teada miljon asja, kõike on vaja registreerida ja siis sisestada 10 või rohkemakohalisi voucher numbreid. No ei ole võimalik. No ja siis on helistamisel siin see voicemessage süsteem, kui kohe kahe esimese kutsumise peale telefoni vastu ei jõua võtta (tavaliselt ei jõua võtta, kui sul just telefon käes ei ole), siis läheb kohe voicemessage peale ja siis võid sinna oma sõnumi jätta. Selleks, et neid sõnumeid kuulata, pead alustuseks ennast ära registreerima tel teel, kus suhtled robotiga, sisestama jälle 4-10 kohalise pin koodi, siis salvestama oma nime ja tervitussõnumi, siis see robot küsib, et kas sulle ikka sobib see tekst vähemalt seitse korda üle, vahepeal ullult hakib ja ei kuule midagi ja siis kui oled juba peaaegu lõppu jõudnud…..siis katkeb muidugi kõne ära. Ma sain vast 5-da korraga sellega ühele poole. Ja siis lõpuks saadki oma voicemessaget kuulata, mis sulle jäetud on. No ei ole lihtne, palju lihtsam oleks peale kolmandat kutsumist telefon vastu võtta.
Tänaseks - side lõpp ;)

Loomaiapäev

Täna käisime kohvikus ja loomaaias. Sydney Taronga Zoo asub ooperiteatri vastas üle lahe. Kõige lihtsam viis sinna saada on ferry´ga (praam vms). Loomaaia pilet koos selle ferrysõiduga maksis 48 AUD. Kogu loomaaed (21 ha) asub mäe peal, kohe sisenedes sõitsime tõstukiga mäe otsa ja siis hakkasime sealt alla kulgema. Kõige lahedamad olid kaelkirjakud, nosisid heina linna silueti taustal ja siis krõmpsutasid porgandeid ka peale. Lindude juures üks loomaiatöötaja küsis Avelt: „Do you want to feed the birds” Ave muidugi noogutas ja sirutas juba käe söögi järele…..kui siis äkki viimasel hetkel märkas, et loomaaiatöötaja hakkab talle väikseid ussikesi peo peale panema. Ma olin kaugemal veits, aga Ave ehmatusest hüppasin ma veel kaugemale igaks juhuks. Ega ma ei näinud, mis seal oli, aga kuna me olime just madude juurest tulnud, siis tundus iga kõver puuoks ka ohtlikuna. Ave jutu järgi olid need väiksed vagla moodi ussikesed, mina neid lähemalt uurima ei läinud. Papagoisid sai kõige lähemalt vaadelda kohvikus, kus nad lausa laua peale tulid toitu noolima. Üks paabulind tahtis ka äärepealt kohviku uksest sisse astuda. Elevandipoega (kellest oli kuuldavasti ka Eesti uudistes räägitud) väljas ei olnud kahjuks. Palju loomi olid lahtiselt, selles mõttes, et mitte neljakandilises puuris, vaid eraldatud vee või elektrikarjusega. Austraalia väikeste kängurudega (wallabies) sai lausa koos jalutada. Lahe päev oli loomaaias, aga lõpuks oli paras väss ka peal ja koju jõudsime pimedas .... nagu tavaliselt :)

Minu lemmikud

Linnapanoraam loomaaiast

Holiday

Täna on holiday :) Kui iga päev on ikka mingeid asjatoimetusi olnud või kuskil vaja käia siis täna pole mingeid kohustusi. Ega me pole ükski päev enne lõunat kuhugi liikuma saanud, hea on kui 12-ks saame hommikusöögiga ühele poole. Aeg on nii ruttu läinud, iga päev on sisustatud olnud, eile käisime jälle Castle Hill´is. No on ikka matk, kuigi nüüd läks juba vähem aega, poole tunniga saime hakkama. Neljapäeval oli meil suurpuhastus. Siin majas küll koristamisele suurt rõhku ei ole pandud (no see on veel üsna leebelt öeldud :D). Nojah, aga kui maja on nii suur siis võib-olla ei jõuagi. Siin on elutuba koos söögitoaga sama suur kui minu korter kokku. Elutuppa me oma koristustuuriga veel ei jõudnudki, aga seda me põhimõtteliselt ei kasuta ka. Põhiline istumine toimub ikka köögis laua ümber. Seal on ka üks tugitool ning telekas, mille me üleeile enda jaoks avastasime. Kui köögi ja söögitegemise poole pealt veel rääkida siis ainuke pann, mis me siit majast leidsime on elektripann. Nagu väike elektripliit, juhe käib taha ja jalad on all. Ainuke häda on, et juhet pole. Ja ahi on ka mingi klikikas ja soojeneb ilgelt kaua üles, pole veel päris sõbraks saanud temaga. Ahju max kraad on 550, mõtlesime et päris vinge ahi saab metalligi sulatada :D. Aga täna tegime ahjuvormi 500-ga ja poole tunniga küpses vaevu ära. Fahreheit´is näitab vist siis kraade, ma arvan.

Temperatuuriga on siin paras jama nii sees kui väljas. Majas on mingi õhksoojuspumba moodi küte, aga mingit stabiilset temperatuuri küll see ei hoia. Elutuba ja vannituba on jahedad, magamistoad soojemad, minu tuba on kuidagi eriti soe ja hommikuks on lausa saun. See on muidugi sellest ka et hommikupäike on sellesse tuppa. Esimesed kaks ööd ma magasin muidugi lahtise aknaga ja mõtlesin et k*rdi kehv on neil see ehituskvaliteet, sest tuul puhus aknast otse pähe (akna all on mul voodi). Ja kuna väljas oli +5 siis oli see tuul ikka külm. Rulood ja kardinad olid muidugi akna ees ning Eesti mõistes ei olnud visuaalselt näha ka et aken oleks paokil olnud ja keegi siin ei elanud ka ei olnud kuu aega, siis ma ei osanud muidugi kahtlustada et aken võiks lahti olla. Aknad käivad siin lükandsüsteemiga ja kolmandal päeval siis lükkasin akna kinni. Võrgud on siin igal pool akna ees. Nüüd on mul ka ikka aken lahti, aga teiselt poolt, et pähe ei puhuks tuul.

Homme ka meil puhkepäev, lähme vast kuhugi seiklema. Siin meie lähedal (mõne km kaugusel) on koaalapark, võibolla lähme sinna, aga eks sellest siis juba järgmine kord.

Sydney´s kohal

Niisiis, mõned päevad juba kohal oldud ning muljeid on palju, ega teagi kust alustada. Lennureis Hong Kongist Sydney´sse möödus taas suht kiirelt ja tollist saime ka ilusti läbi. Lennujaamast läksime väikse mikrobussiga kesklinna, kus saime kokku Pille-Riinu ja Indrekuga (eestlased Sydney´s). Õhtuks jõudsime nn koju. Õhtud tulevad siin selles mõttes ruttu, et kell 5 läheb juba pimedaks. Valgeks kuskil peale 6 hommikul. Elame äärelinnas West Pennant Hills´is, mis on kesklinnast ca 30 km kaugusel, bussiga tund aega sõita. Maja kus elame on iseenesest vana, aga ikka väga suur – 4 magamistuba, köök (kus on ka söögilaud), söögituba, elutuba, kontorituba, 2 vannituba. See on üks osa majast, mis on meie kasutuses, siis on veel teine majatiib, kus elavad kolm eesti poissi. Selles osas oli varem ka saun olnud, aga nüüd on välja lõhutud.... ei tea küll kes selle lollile mõttele tuli? Sisehoovis on bassein ja ümber maja on väike aiariba, kus kasvab sidrunipuu (koos sidrunitega muidugi). Kui kohale jõudsime polnud siin keegi kuu aega elanud ja oli külm nagu hundilaut, nüüd on küte järgi koguaeg ja on norm.

Teisipäeval käisime laevaga sõitmas ja nägime linna nö vee poolt, sh ooperimaja ja Harbour bridge. Täna käisime oma kohalikus keskuses - Castle Hill. Nagu juba kohanimi ütleb on siin suhteliselt mägine. Jalgsi läheb ikka üle poole tunni, km poolest võiks ju vähem kuluda, aga mäest ülesronimine võtab ikka oma aja. Meie maja asub orus ning sellest tulenevalt on siin ka mobiililevi vahelduva eduga. Ja kuna internet käib siin samuti mobiililevi kaudu siis see on ka suhteliselt katkendlik. Castle Hill ei paistagi väga suur koht olevat, aga ostukeskus seal on küll mega suur, ma ei olegi aru saanud palju seal neid korruseid on, suur osa sellest asub maa all, mäe sees.

Ilmad on väga muutlikud. Üks hetk päike lõõmab - oled lühikeste varrukatega ja teisel paned jope selga ja siis tundub ka jahe. Üldiselt võib öelda, et päeval +15 ja öösel +5 – see siin on südatalv. Ajavahe Eestiga on 7 tundi.

Nüüd hakkab juba natuke kohale jõudma, kus ma olen….aga mitte veel päris.

Riia-London-Hong Kong läbitud

Ootame Hong Kongis viimast lendu Sydney suunas, mis väljub 21.10 kohaliku aja järgi (Eesti aja järgi 16.10). Siiani on kõik sujunud. Päev Londonis kulus peamiselt ära ühest lennujaamast teise kulgemiseks ja niisama ootama eriti kaua ei pidanudki. Londoni Hong Kongi ots (12 tundi ja 10 tuh) kilomeetrit möödus üllatavalt kiiresti. Mina enamuse aega magsin õnneks. Uued uudised juba Sydney´st.