esmaspäev, 28. september 2009

Racehorse ja Summer Bay

Viimased paar nädalat on möödunud töötamise täe all peamiselt. Kõige kiirem on nädalavahetus. See nädalavahetus nägi mul välja nt järgmine: reede õhtul 6-ks tööle, sealt otse edasi peole, siis mõned tunnid und, laup kell 11 kuni 5.30 tööl, kella 7-ks läksin teise kohta tööle, 1 paiku öösel sain magama ning pühap hommikul kell 9 jälle tööle. Meie jaoks hakkab nädalavahetus st töövaba periood esmaspäeval või siis pühapäeva õhtul. Nüüd ma siin seda siis naudingi, homme ka veel vaba ja siis kolmap õhtul tööle.
Sel laupäeval toimus Royal Randwick Spring Carnival raames üks hobuste võiduajamine. Käisin seal tööl, kuid see kohvik kus olin, asus kahjuks sees ning võiduajamist mul näha ei õnnestunud. Teleekraanilt vahepeal vilksamisi nägin, sest siseruumides on ka telekad üleval igal pool. Aga peale võiduajamise oli vaatamisväärne ka see seltskond, kes sinna kokku oli tulnud – karneval, mis karneval. Naistel olid kõigil uhked kleidid ning kübarad ja suled vms peas, sest tegemist on aasta ekstravakantseima spordisündmusega. Alkoholi tarbiti seal ohtralt, kuigi alkoholi müük on väga piiratud. Osades kohtades oli lubatud müüa 4 jooki ühe tehinguga, seal kus mina töötasin – ainult 2. Viimased paar tundi võis müüa ainult ühe alkohoolse joogi inimese kohta. Minu kohvikus olid müügil ainult lahjad joogid. Söögi pool oli ka lihtne ja kiirtoidule rõhutud – erinevad salatid ja võileivad, mida kliendid ise said võtta, siis fish and chips (mida osteti meeletult), lasanje, pasta, kanašnitsel ja veel nipet-näpet. Kokku kestis kogu üritus ca 7 tundi, viimane võiduajamine oli 5 õhtul. Selle aasta kevadkarnevaliks võeti tööle 150 uut inimest erinevate ülesannete peale. Kokku oli kandideerijaid 800, kellest 300 kutsuti vestlusele ning 150 siis palgati. Kuna tegemist on nii viisaka kohaga, siis on nad ka tööriietuse osas väga karmid. Minu mustad püksid ei sobinud, vaatamata sellele, et põll oli mul nagunii ees ja pükse suurt näha polnudki. Sain sealt kohapealt viigipüksid, mis pärast tagasi andsin, muidu oleks palgast 100 aud maha võetud. Järgmiseks korraks pean endale kuskilt viikarid sebima, mis on juba tuleval laupäeval.
Royal Randwick Spring Carnival 2009 - mõned näited riietusest.

Suumer Bay
Eelmine kolmapäev võtsime ette ja käisime ära Summer Bay rannas – kohaliku nimega Palm beach. See on Sydney kõige põhjapoolsem rand ning kuna me elame kesklinnast lõuna pool, siis kulus meil 2 bussiga sinna jõudmiseks natuke üle 2 tunni. No oli ikka äratuntav küll….rand ja Summer Bay Surfclub ja puha. Kuigi ma kujutasin filmi põhjal seda randa suuremana ette – telepilt ikka petab :D. Aga lained oli väga lahedad ning vesi, mis algus tundus külm oli pärast päris mõnus. Ja märjaks sain ma üsna ootamatult, olin vaevalt põlvini vees ja jäin korraks seljaga ookeani poole, murdosa sekundiga käis laine üle pea ning suu ja silmad olid soola täis. Kui korra juba märg oled siis ei tundugi vesi külm.

No ja liivatormist ei hakka ma pikemalt kirjutama, sest sellest teavad ilmselt enamus eesti inimesi rohkem kui mina. Ärkasin pool 11 ajal ja siis oli taevas pisut kollakas-oranž, aga esmalt ei osanud sellele erilist tähelepanu pöörata. Hiljem alles kuulsin, et oli erakordne liivatorm olnud. Tormi tagajärjed olid küll meil kodus nähtavad – meil aknad öösiti lahti ja kõik kohad olid liiva täis.

Püüame Sydney´s veel võimalikult palju ringi vaadata ja soojailma nautida, sest peagi tuleb edasi liikuda Melbourne poole, kus on küll kahjuks külmem ja rannamõnusid veel nautida ilmselt ei saa.

Päikest teile halli sügisesse!

neljapäev, 10. september 2009

Töölooma elu ja teistpidi asjad

Hea, et siin kirjas, mis nädalapäev on, sest nendest ei tea ma viimasel ajal mitte midagi. Kui iga päev tööl käia, siis pole ju eriti vahet, mis päev on. Ning pole ka vahet, mis päeval peol käid põhimõtteliselt, sest tööle peab järgmine päev nagunii minema ja meelelahutusasutused on ka iga päev lahti :D. Nii Ave kui mina saime kahte kohta tööle. Kõik töökohad on kesklinnas. Ave käib Strike bowlinguklubis Darling Haourbour´is südalinnas ja ühes itaalia restos, mis asub Woolloomooloo linnaosas. Ja-ja kirjutasin küll õigesti selle nime, ongi 8 „o” tähte :D Mina käin itaalia restos Baia, mis asuba ka Darling Harbour´is. Ühe teise restoranikoha ütlesin üles, sest kahes kohas käia läheb ikka paljuks. See itaalia restoran on päris suur place, kokku ligikaudu 100 lauda ning ettekandjaid on ka korraga 15-20 inimest tööl. No ja siis saan ma loodetavasti tööle ka hobuste võiduajamiskohta - Royal Randwick Racehorce, ka ettekanjdaks. See on mul siin kodu lähedal, saab lausa jala tööle minna. Siin on see hobuste võiduajamine väga suur üritus. Sellel kevadhooajal on tulemas neli üritust, st et nendel päevadel peaks tööl olema. Aga sellest siis juba täpsemalt, kui seal juba tööl ka olen käinud, esmaspäeval lähen kahetunnisele koolitusele sinna.

Kirjutan siia nüüd erinevatest asjadest, mis siin teistmoodi on peale selle, et me pea alaspidi käime.
  • Nimed. Minu nime hääldavad nad siin enam-vähem välja, aga kutsuvad ka Aniika, Nika. Ave oli alguses ikka Iiv, nüüd pigem Avi ja Eva, sõltub sellest kuidas kellelegi meelde jääb. Erkki nimi siis maal on suures osas Eric. Veel on meil tuttav Indrek, keda kutsutakse Indiks, Pille-Riin on Pelle ja Ravo on Rambo. Põhimõtteliselt on tegu väga raskesti hääldatavate nimedega ja et need kellelegi üldse meelde jääks, oleks palju tahta.

  • Igal koolil on oma vorm, üldiselt näevad nad suhteliselt jubedad välja ja musti kinniseid kingi peavad nad ka terve aasta kandma. Turvalisuseks nimetavad nad seda. Sellega pingutavad nad küll üle minu meelest. Ettekandjal peavad ka mustad kinnised kingad olema. Ja vähe veel sellest, see koht kus ma tööl käin, neile ei sobi minu kingad, kuna pahkluu pole täiesti kaetud. Manager ütles, et kui ma kuuma vee endale peale tõmban, siis ma põletan jala ära, kuna mul pole piisavat kinnised kingad. Selle loogika järgi võiks üldse kõik inimesed kummi- ja/või metallskafandris käia.

Liiklus – no peale selle, et siin liiklus nagunii tagurpidi käib, on veel mõned asjad, mis teisiti.

  • Suunatuld enne ringteed näidatakse selles suunas, kuhu sõidad ja kui sõidad otse, siis ei näitagi suunda. Siin see täitsa toimib, sest ringteed on sellised miniatuursed, mingit suurt haljassaart keskel pole puude ja põõsastega nagu Anne ringil.
  • Koolide juures on tänaval „pulgakommionu/tädi”, kes hoiab tee peal stopp märki niikaua kui lapsed üle tee lähevad.
  • Kiirteedel ja ka tänavatel on kiiruskaamerad ja valgusfoorikaamerad. Kui ületad kiirust siis saadetakse trahv postiga koju ja mingit pikka juttu pole. Me siin ka ootame ühte trahvi :D
  • Jalakäiatel on fooris ainult roheline ja punane tuli ja vilkuva punasega võib üle minna, aga üldiselt käiakse siin ka punase tulega üle. Peab lihtsalt vaatama, et autosid ei tule. Me oleme paar korda isegi politseiauto ees punasega üle läinud, pole küll midagi juhtunud.
  • Autodel mingeid dokumente põhimõtteliselt pole, esiaknal on kleeps, kus on mingid andmed kirjas kindlustuse ja ülevaatuse kohta vist ja ongi kogu lugu. Kui me esimesi päevi autot kasutasime ja politsei meid kohe kinni pidas, siis me seda veel ei teadnud ja hakkasime pablama, et kus need dokumendid küll on kui politsei küsib, aga noh õnneks ei küsinud. Hiljem saime alles teada, et polegi selliseid asju.
  • Selleks, et bussile minna tuleb bussi hääletada ja kui maha tahad, siis tuleb bussis stopp nuppu vajutada (needsamad nupud, mis Eestiski osades bussides on ja kui vajutad siis saad bussijuhi käest sõimata). Kui me veel maal elasime, siis nendes peatustes seisti bussi oodates tänaval ka järjekorras, aga nendes, mida pragu kasutame pole seda kommet.
  • Kuna autot pole, siis bensiini ostmisega väga kokku ei puutu, aga bensukates on kirjas hind, nt 121. See tähendab siis, et 121 senti maksab liiter, see teeb siis omakorda 1.2 aud/l ehk ligikaudu 10 eek/l. Bensiin on mingitel päevadel (vist oli teisip ja kolmap) odavam (1.13 aud/l).