No seda teavad vist kõik, et Eesti on väike, aga Austraalia on samamoodi väike ja ka siin võib väga imelikke ja uskumatuid kokkusattumisi juhtuda. Selle kohta on mul kaks lugu rääkida. Esimene neist juhtus juba tükk aega tagasi, kui ma siia Darwinisse üldse kohale jõudsin. Elasin siis veel backpaceris ja otsisin omale elukohta. No ja leidsingi siis mingil keerulisel viisil tutvuste ja ma ei tea mille kaudu korteri. Vaatama ma seda ei jõudnud minna, sest ajad ei klappinud. Ühesõnaga olin telefonis rääkinud Mariiga ja kokku leppinud, et saan nende juurde elama ning sisse kolida esmaspäeva hommikul. No selge siis. Aga pühapäeva õhtul läksin tööle ühele üritusele, see oli mul üldse esimene tööots siin linnas. See toimus linnast natuke eemal ja tagasi sain kellegi teise töötaja autoga. Ega ma seal kedagi tundnud, istusime viikesi autos, peale minu taga veel kaks tüdrukut. Need seal paistsid vist tuttavad olevat ja jutustasid omavahel. Pikk õhtu oli seljataga ja olin üsna väsinud ja ei viitsinud teemasse väga süveneda, aga kõrv püüdis kinni kuidas üks tüdruk hakkas midagi venelastest rääkima. No mida, kes see muu venelastest ikka hakkab rääkima kui eestlane :D Ja selle peale siis küsisingi, et tüdrukud kust te pärit olete, ma ei mäleta kust see üks oli aga teine ütles muidugi ´from Estonia´. Selge. Ma ütlesin ka siis et Estist olen ja kui ta veel oma nime ka ütles ja kuna Marii ei ole just kõige levinum nimi, siis ma ütlesin, et mina olen Annika ja kolin homme sinu juurde elama. Ka nii võib tuttavaks saada.
No ja teine uskumatu lugu juhtus minu sünnipäeval. Barbara ja Elina, kes jõulude ajal Melbsis külas olid, tulid mulle sünnipäevale. Kuna nad ise tulid idakaldalt ja jõudsid täpselt 18, aga neil oli veel keegi tuttav poiss, kes jõudis Darwinisse päev varem. Kuna mul ruumi korteris oli, siis lubasin teda ka majutada ja võõrustada. Barbara pidi talle minu numbri andma, et kui kohale jõuab, siis helistab mulle. No ei saa ju väga keeruline olla. Samal õhtul pidasin ma juba vaikselt sünnipäeva ja istusime tüdrukutega minu pool. No ja siis saingi telefonikõne võõralt numbrilt, keegi poiss ütles, et sai minu nr jne. Ma muidugi vastu, et ja jah, ma olen asjaga kõik kursis, et kõik on ok, juhatasin kuhu tulla. Esimese korraga ei leidnud kohe ülesse ja helistas mulle veel, aga siis tuli välja, et tal on kaks sõpra ka, no ma teadsin, et üksi peaks tulema. No kui on kaks sõpra no hea küll, las siis olla. Lõpuks siis jõudsidki kohale. Barabara ja Elina olid rääkinud, et peaks olema selline pikk ja kena poiss. Kohale jõudes mõtlesime küll, et huvitav milline see neist pikk ja kena peaks olema??? Ja nad olid ikka tükk aega juba olnud, kui tuli välja, et nendest üksi polnud, see keda mina tegelikult ootasin. Kui ma sellest aru sain, siis mul jäi karp ikka nii lahti ja olin lausa šokis. Keegi teine meie ühine tuttav oli neile hoopis minu nr andnud, aga milline on tõenäosus, et sa helistad täpselt samal ajal kui ma täpselt sellist kõnet ootan. Lõpuks helistas siis Ardo ka, kes on Barabara ja Elina tuttav. Talle tegin küll siis enne korraliku pealtkuulamise koos isanime ja sünnikuupäeva ja kõige muu sellisega :D, enne kui enda poole hakkasin juhatama. Vat sellised lood.
Elukoht on ikka sama, aga kõik teised on vahepeal välja kolinud ja rootsi tüdrukute asemel elab nüüd Ethel (kellega ma farmis tuttavaks sain) koos oma poisiga. Kogu loomamajandus on minu peal nüüd, kuna poisid on ära (kaks neist on Iirimaal käimas ja üks on linnast väljas tööl) ning tulevad tagasi paari nädala pärast. Krokodillile on söödaks sellised prussaka moodi elusad loomad, saab neid iga päev neli tükki. Aga noh naljakas on see, et neid putukaid peab ka veel omakorda toitma. Täielik toiduahel mul siin kodus...
Tööga on nii, et hotelli koha ütlesin ma ülesse ja nüüd käin koristamas. Töötan ühes väikses firmas, peale minu veel üks tüdruk ja siis omanik ise. Käime koristamas erinevaid kontoreid ja maju, kes tellivad koristamisteenust. Selles mõttes on muidugi huvitavam, et poele iga päev üks ja sama tuba nagu hotellis ja näeb päris huvitavaid kodusid, kus ja kuidas inimesed elavad. Kõige tobedam on muidugi see, et kõik kodud on siin valged - laed, sainad, põrandad, köögikapid jne. No ja valge ei ole just kõige meeldivam värv puhastada :D Siiamaani olen vist kahes kodus käinud, kus on olnud värvilised seinad - täitsa kohutav.
Ilmad on meil siin endiselt soojad, erinevalt teist nüüd. Sooja on ikka 30 ringis iga päev, paar karaadi siia-sinna, vihma ei saja kuigi viimasel ajal on natuke pilvisemaks kiskunud, mis tähendab, et on ka natuke niiskem. Niiske aastaaeg peaks tegelikult peale hakkama kuskil oktoobris vist, siis võib küll ikka päris karmiks minna ma kardan.
Ilusat kooliaasta algus kõikidele koolijütsidele! ;)
