..on ikka kokkuvõtte tegemise aeg. Mis siis minu jaoks 2010 aasta tõi. Algas see aasta Melbournes, millest on mul väga toredad mälestused. Nimelt käisin just mõned nädalad tagasi suurlinna elu üle kaemas. Ei saa just öelda, et pisar tuli silma, aga soe tunne oli küll kui kõiki vanu kohti taasnäha….Ashworthi St maja, kus elasin ning vanu töökaaslasi….. Peale Melbourne veetsin mõned kuud üleval Athertonis kohustuslikku farmitööd tehes, ega ma muidu pragu siin poleks ju. Aga polnud see farm ka nii hull midagi….. omaette kogemus ja teise aasta viisa nimel oli pingutamist väärt küll. Ega sealgi igav polnud, lihtsalt teistmoodi elu ning paljude toredate inimestega sai tuttavaks. Aga eks see Austraalia ongi üks katsetamiste koht ning erinevate kogemuste kogumise paik. Enamuse sellest aastast olen nüüd juba väga koduseks saanud Darvinis veetnud. Tänaseks olen siin olnud täpselt 7 kuud. Ei oskagi seletada, miks ma siia nii pikalt olen jäänud, linn iseenesest on pisike ja ega siin enam millegagi üllatada pole, aga inimesed on toredad, ilm on mõnus soe, töö- ja elukoha üle ei saa ka kurta. Toredad ajad on siin Darwinis olnud J Ja kui nüüd küsida, et kust siis kõige eredamad mälestused on? Iga paik on omamoodi, oma helgete ja põnevate hetkedega meelde jäänud, ühte ma võin öelda igav pole küll mitte kusagil olnud. No ja siis nende pikemate peatuskohtade vahele jäävad veel kaks puhkus-seiklusreisi – Red Centre (Alice Springs ja Uluru) ning EastCoast (Cairns – Gold Coast). Mõlemad lahedad, aga nii erinevad. Uluru ümber tühjus, kõrb ja punane liiv; idakaldal rohelus, lopsakus ja värviline mereelu. Üks maa, aga neid kahte sihtkohta lahutavad tuhanded kilomeetrid. Reiside kirkaim hetk on kindlalt langevarjuhüpe, sellele adrenaliinilaksule miski vastu ei saa!
Sellised on olnud minu teekonnad Austraalias
Vahepeal on Jõulud mööda saadetud. Traditsiooniliselt korraldasime eestlaste ringkonnas tagasihoidliku õhtusöögi – ahjupraad, hapukapsas, sült. Verivorstid jäid seekord tegemata, aga poest me mingisugused vere ja ilma kruupideta vorstid siiski saime. Polnud just päris see, aga kehval ajal käis kah. Jõululaupäeva õhtul oli kõva äike ja isegi müristas, mida siin väga tihti ei juhtu. No välku lööb viimasel ajal praktiliselt iga päev ja vihma ka sajab, päike on suhteliselt harv nähtus. Aga selles mõttes on kõik õige, selline see wet season neil siin ongi, vihma võiks veel rohkem sadada, olekski ägedam. Aga vaatamata sellele on ikkagi soe – 30 ringis, kraad siia-sinna.
Jõulud
Sellised muljed siit Roheliselt mandrilt aasta lõpupäevadelt, millest olen terve aja kodust eemal veetnud.
Head vana aasta lõppu,
toredat aastavahetus ning
kordaminekuid uuel aastal!
Näeme 2011 ;)
