Suve ootuses

Hei hei teile kõigile! On pühapäeva õhtu ja jõudsin just töölt. Viimasel ajal näevad päevad nädala sees välja sellised, et kella 2ks kooli, kaks tundi õppimist, siis kiire lõuna (tavaliselt ülikooli raamatukogu ees, seal on muruplats, mis on päeval paksult rahvast täis, kes sööb lõunat, kes istub niisama) ja siis 5ks tööle. Paar päeva tagasi avastasin, et mul on kingataldade sisse augud kulunud. Täitsa lõpp, ma pole kunagi suutnud kingi niimoodi läbi kanda, et talla sisse augud tuleks. Aga õnneks on peale rutiinse koolis- ja töölkäimisele ka vahepeal midagi muud. Eelmiseks nädalavahetuseks rentisime auto ning laupäeval ja pühapäeval tegime kaks väljasõitu linnast. Laupäeval käisime Philip Islandil, mis asub linnast lõuna pool, umbes 1,5 h autoga. No me tegime vahepeal peatusi ka, siis läks muidugi kauem. Saar asub mandrile lähedal ning sinna saab silla kaudu. Kõik on üles ehitatud turistidele. See saar on kuulus pingviinide paraadi poolest, igal aastal käib seal ca 3,5 milj turisti. Igal õhtul tulevad pingviinid seal randa. Need on maailma väikseimad pingviinid, suurust ainult ca 30 cm. Too õhtu tulid pingviinid poole 9 ajal. Lahe oli vaadata kuidas nad seal koos kõik tuterdasid gruppide kaupa. Jama oli muidugi see, et ilm oli kehva ja sadas. No ja meil oli vähe riideid ka kaasa, sest just eelmine päev oli sooja +38 ja siis vast kuskil 20 ringis. Turistidele on vaateplatvormid, kust saab jälgida, kuidas pingviinid veest välja tulevad. Hiljem sai neid ikka päris lähedalt näha, põhim käeulatuses. Pilet sellele atraktsioonile maksis 20 aud. Pildistamine oli kahjuks keelatud, oli juba hämar ja kui kõik oleks seal oma välkudega sähvima hakanud, siis oleks vist kõik pingviinid šokis. Kui oleks ilus ilm ka olnud, siis oleks küll väga super olnud, aga noh pingviinide paraad on nüüd nähtud (ka austraalia moodi :D). Päeval käisime veel motoringrajal, mis asub ka sellel saarel. Seal oli parasjagu võistluspäev, me ei hakkand piletit ostma, et sisse minna, aga aia tagant natuke vaatasime. Päris ägedalt kihutasid. Selle asemel läksime hoopis ise kartidega sõitma. Kardirada asus sealsamas kõrval ning on täpne koopia päris ringrajast. Võtsime 10 min (maksis 28 aud), lõpuks tuli ikka päris hasart sisse ja oleks tahtnud veelgi kimada. :D Pühapäeval tegime teise tripi loode suunas, umbes sama kaugele. Käisime linnas nimega Ballarat, see on kuulus kulla-linn. Nimelt leiti seal 1850-ndatel kulda ning nüüdseks on üks linnaosa (Sovereign Hill) vanas ajas tagasi. Kõik on nii nagu oli 1850-ndatel – majad, inimesed, tänavad, hobused ja puha. Tegemist on nö vabaõhumuuseumiga (ca 25 ha), pilet maksis 40 aud. Majades sai igal pool sees käia, põnevamad kohad olid bowlingusaal, päevane vahtkonnavahetus ning muidugi kulla pesemine, mida sai täitsa ise teha. Leidsime kulda ka! Ilmaga meil taaskord ei vedanud, vahetevahel sadas ning terve päeva oli pilves. No ja nüüd sel nädalal sai ära käidud ühes kõrgeimas hoones siin linnas (55 korrust) ja pilvepiirilt linna imetletud. Seekord käisin valgel ajal, vaade oli kaugele ning kõik tundus seal ülevalt pisike. Üle pika aja sai saunas ka käidud. Nimelt on meil siin maja lähedal välibassein(ujula), kus on ka väike spa. No Eesti spa-dega ei olnud siin muidugi midagi võrrelda, kõik oli väga prosta ja lihtne, aga noh kehval ajal ajab asja ära. Oli isegi kaks sauna, aurusaun ja kuiv saun, leili viskamine oli kahjuks keelatud L, muidu oleks kütnud nii et vähe pole.

Järgmine tähtis sündmus on meil siin suve algus – 1.detsember J Aga teile ilusat advendiaega ning loodetavasti tuleb lumi ka ikka maha.

Elukoht Windsor´is ja töö Don Dino´s

+31 kraadi väljas ja külmetus.... jep, haigeks on võimalik ka sellise ilmaga jääda. Tegelt on mul üsna tihti hommikuti kurk valus - õhtul on palav, lähen ilma tekita magama, aken lahti, vastu hommikut läheb jahedamaks ja hommikuks ongi kurk valus ja nina kinni. Nina jääb muidugi rannas ka vahest kinni, liigsest palavusest vist ma arvan. Aga üleeile sain kuskil trammis või poes külma (konditsioneerid on päris külma peale pandud) ja nüüd täitsa haige tunne kohe. Pean veel küüslauku sööma ja teed Jäägermeistriga, see ikka aitab :D

Nii, aga mis siis vahepeal toimunud on. Alates eelmisest kolmapäevast käin tööl, 11 päeva järjest tööl – rekord. Täna ongi lõpuks vaba päev. Töötan itaalia restoranis – Don Dino´s, mis on ranna lähedal. Avatud on ainult õhtul, nii et tööpäev algab mul kell 5 ja lõpetame poole 11-12 ajal (nädalavahetusel hiljem, nädala sees varem). See koht on tunduvalt väiksem võrreldes restoga, kus Sydney´s töötasin. Põhiklientuuri moodustavad ümbruskonna kohalikud elanikud ja omanik tunneb vähemalt 80% klientidest. Mulle on ka selle ajaga päris paljud juba tuttavaks saanud. Üleeile oli restos üks tore vanapaar, kes eelmine suvi olid Eestis käinud ja isegi Tartus, teadsid suudlevaid tudengeid raekoja platsis ja Wilde´de kuju. Lahe on selliste klientidega jutustada. Päris paljud ikka küsivad kust ma pärit olen ja on igasuguseid, osad ei tea Estonia´st midagi… päris paljud teavad aga Eestit Eurovisiooni järgi ning ka seda, et olime kunagi Venemaa osa.

Elukohta oleme ka vahepeal vahetanud, esmaspäeval kolisime ja nüüd elame Windsor´i linnaosas, mis asub umbestäpselt kesklinna ja ranna vahepeal. Rendime majast kahte magamistuba, kokku siin neid 6 ja majas elab 14 inimest. Kõik noored inimesed, kes on parasjagu maailma avastamas, üks kohalik austraallane, ülejäänud on Euroopast (Inglismaa, Šotimaa, Prantsusmaa, Saksa, Eesti on esindatud). Siis on ikka lahedam (ruumi poolest just) kui hostelis ja inimesed on ka üldiselt toredad.

Järgmine nädal tõotab päris kiire tulla, Pille-Riin tuleb meile täna külla ja jääb peaaegu 2ks nädalaks, siis tahaks siin Melbourne´s ja ümbruses natuke ringi vaadata. Alates esmaspäevast hakkame Avega inglise keele kursustel käima, kestavad neli nädalat ja iga päev 2 h. Üks ülikool siin korraldab tasuta, mõtlesime et peab ikka ära kasutama ja oma grammatilisi oskusi lihvima. Lisaks sellele peab veel tööle ka jõudma.

Aga eile näiteks toimus kesklinnas jõuluparaad, ma ise kahjuks ei jõudnud sinna, aga jah novembri keskel toimub jõuluparaad. :D Linna kuusk on ka juba oktoobri lõpust üleval ning jõulukaubad poodides samuti ammu müügil. No mingit jõulutunnet küll endal pole ja vist ei hakkaga tulema. Päike sirab taevas ja käid rannas, no sellega ei käi ju jõulud mitte kuidagi kokku!

Kui veel nimedest rääkida, siis vahepeal olen suutnud muretseda endale kaks uut nime :D Ühed poola kutid hakkasid mind carrot girl ´ks kutsuma (tulenevalt mu punakas-oranžist peast ja oranžist kampsunist), mis mulle nüüd külge ongi jäänud ning kokale töö juures on Annika liiga keeruline, selle asemel jääb tal hästi meelde Heineken [haineken], tegemist on õllesõbraga….arusaadav. :D Kusjuures ta pole esimene, kes mulle Heineken on öelnud.

Pean kõiki lugejaid siinkohal noomima, ühtegi kommentaari pole viimasel ajal, selline tunne nagu keegi ei loegi ja endale siin kirjutaks. Kirjutage ka ikka midagi :) Aga tervitused ja pidage seal hallis ja sombuses ilmas ikka vastu, päike on kuskil olemas ;)

Muljeid Melbourne´st

Ma vaatan, et olen viimasel ajal päris palju kirjutanud siia. No ega kui tööl hakkan käima, siis ei viitsi nagunii nii palju kribada. Töö kohta niipalju, et kolmapäeval käisin ühes kohas proovikal ja nüüd esmaspäeval ja teisipäeval lähen ka veel kahte kohta. Eks siis näis kuhu tööle saan/lähen.

Elukohtade osas on meil küll täielik allkäigutrepp olnud, alustasime majast ja nüüd elame hostelis, vahepeal veel korteris kah. Sydney´s korterisse kolides tundus see väike ja kitsas. Nüüd mõtlen küll, et täielik lux värk ikka. Hostelis oled 4-kesti toas ja kogu elu on põhimõtteliselt kohvris voodi all. Praeguses hostelis on üks imepisike kapp, kuhu mingeid riideid ja asju ei mahuta. No passi ja läpaka saab sinna luku taha panna. :D Eelmises hostelis oli kapp suurem ja toas ruumi ka rohkem. Ja internet jebib ka siin täiega, nii aeglane ja siis katkeb ära koguaeg, nii närvi ajab. Erkki vormistas just väga hästi….. seda internetti oota nagu issanda õnnistust. :D Hostel, kus praegu elame, asub täitsa kesklinnas ja päris suure liiklusega tänava ääres. Elu käib siin 24 h ja naljakas on see, et peamiselt on kuulda kuidas trammid kolisedes ja krigisedes mööda sõidavad ja siis vahest sõidab mõni hobusekaarik ka mööda ning kostab kapjade klõbinat. Hobused näeb ikka iga päev linna peal, neile on tänava ääres isegi joogikünad. Linnapildis on Sydney´st erinev veel see, et isegi kesklinnas on kitsad tänavad, mis kohati on hästi räpased ja täielikud urkad, kuhu isegi päise päeva ajal ei taha minna. Sydney´s küll selliseid polnud. Melbourne asub samuti ookeani ääres (täpsemalt - Port Phillip Bay - lahe ümber) ja kesklinnast jookseb läbi Yarra jõgi, mille üks kallas on tihedalt täis restorane, baare ja kohvikuid (ühte neist lähengi proovipäevale ning Ave käib ka ühes neist tööl). Teisel kaldal on üks linna põhiline raudteejaam Flinder Station. Kesklinn on jõe ümber ning ookeani äärde randa on ca 5 km ning sinna saab trammiga (u pool tundi). Põhiline ühistransport kesklinnas ja selle ümbruses käibki trammiga. Melbourne´s on maailma suurim trammivõrgustik, kokku 245 km ja üle 1800 peatuse. Seoses selle trammiliiklusega on siin liikluses veel üks huvitav asi. Kui on nt kaks sõidurada, siis parempööret tehakse vasakust reast! Nimetavad seda siin Hook Turn, ma ei ole sellest poindist veel päris hästi aru saanud, aga trammiliiklusega on see seotud. Vist on nii, et siis ei jää need pööramist ootavad autod trammidele ette.

Eile oli hästi palav ilm siin (üle 30 kraadi) siis käisime St Kilda rannas. Hästi pikk ja kitsas rannariba on siin ning vesi läheb aeglaselt sügavaks ja suuri laineid pole, nagu Pärnus.

Üks asi millest mul on mitu korda meelest läinud kirjutada, nimelt ei olnud see mitte väga ammu kui mul tekkis küsimus, et kuidas see üldse juhtus, et me siia Austraaliasse tulime. Ega ma ise päris täpselt mäletagi :D tegelt ka. Avel oli oma versioon ja Erkkil oma. Tuli välja , et Pille-Riin on ka osaliselt „süüdi“ selles. Nimelt oli tal msn-s nime taga Austraalia, no ja siis Erkki oli küsinud, et mis värk on ja sealt ka mõte ise tulla. Ave mäletas, et peale seda kui Alaskale minek ära jäi, pidime valima uue sihtkoha….mingitel põhjustel (eesotsas kerge viisa saamise võimaluse ning soodsa ilmaga) osutus selleks Austraalia. Ja kõikide asjade kokkulangemisel me igatahes nii kaugele jõudsime. Ega meist üksinda poleks tulijaid olnud ja palju aitas kaasa ka see, et keegi tuttav on juba ees. Aga siin me nüüd oleme ja kahetsenud pole küll kordagi. J

Yarra jõe ääres

Uulits Melbourne kesklinna lähedal