Tere Melbourne

No nüüd hakkab see Melbourne elu juba natuke pilti ette võtma. Kohale jõudes oli tõesti soe, 28 kraadi, aga pilves, kuid kui bussiga kesklinna jõudsin oli juba täitsa jahedaks läinud ning tuuline. Siin see ilm ongi nii muutlik, kui päike paistab siis soe ja kui tuuline või ilma päikseta siis jahe. Aga homseks lubab küll sooja (24^oC) ja päikselist, nii et plaan randa minna.

Melbourne on Sydney´st päris palju erinev. See on kuidagi rohkem Euroopalikum, inimesed on ka pisut kinnisemad. Siin ei ole niiiii easy going kui oli Sydney´s, aga samas ikkagi kui võrrelda Eestiga või noh seda ei saagi tegelt võrrelda. :D Ja trammid on siin ju igal pool. Nendest ei saa ma üldse aru, sõidavad keset teed ja aru ei saa kummale poole ja kui maha tuled või peale lähed, siis oled keset sõiduteed, vaata´t auto alla ei jää. Ma pole ju Tallinnas elanud, pole harjun´d selliste asjadega. Aga see on hea, et ümber kesklinna kvartali sõidab tasuta turistitramm – City Circle. See on küll turistidele mõeldud, aga kohalikud sõidavad ka sellega kui siin kesklinnas vaja kuhugi liikuda. Hea ikka kui vahel midagi tasuta saab. Ma ostsin muidu 10x pileti, see maksis 29 aud. Sydney´s maksis 10x bussikaart 25 aud, nii et siin transport isegi natuke kallim. Muidu on hinnad nii ja naa, mõned asjad odavamad, mõned kallimad.

Elame pragu kesklinnas hostelis, neljases toas. Eile kolis meie tuppa (peale meie ehk minu, Ave ja Erkki) üks itaalia tüüp, enne seda on siin minu oleku ajal kolm erinevat inimest elanud, kellest kahte ma õieti ei näinudki, käisid siin magamas ainult ja midagi ei rääkinud. See itaallane Marco on küll jutukas, tal inglise keel kehvem kui meil ja vahest viskab ikka itaalia keelt ka sekka, aga kõik jutud saab räägitud. Hosteliga on siin see jama, et sellest nädalavahetusest kuni järgmise kolmapäevani on meie hostelis kahekordsed hinnad, kuna teisipäeval toimub Melbourne Cup – see on siin aasta tähtsaim hobuste võiduajamine ning Melbourne´s on isegi vaba päev selle puhul. Ja seoses sellega tuleb Melbourne palju rahvast ja siis muidugi hostelitel hea võimalus raha koorida. Päris paljud hostelid tõstavad selleks ajaks hindu või on üldse kõik kohad välja müüdud, aga meil õnnestus saada normaalse hinnaga ühte teise hostelisse kohad. Muidu on see väga normaalne koht, suhteliselt värske remont, väike jõusaal ja kino ning lounge (raamatukogu-puhkeruum). Reedel käisid siin mingid kaameramehed ringi ning kui me Avega köögis olime, siis kukkusid kohe meid ka filmima, enne muidugi küsisid luba ka. Me siis uurisime, et mis värk on, mis te siin filmite? Tegid hosteli kodulehe jaoks reklaamklippi. Kutsusid meid õhtuks katusele, et seal pidu ning filmimine ka veel. Majal on 5 korrust ja katusel on mõned lauad ning grillid, sealt avaneb linnale päris ilus vaade. Enne kui me sinna katusele jõudsime, toimus veel terve rida võtteid erinevates tubades ja kinos, kus me Avega ka osalised. Katusele oli päris palju rahvast kutsutud, aga põhim olime me Avega ainukesed. Hosteli omanik oli ise ka kohal ning tema kuludega muretseti mõned kastid õlut ning pidu võis alata :D

Ega ma siin midagi erilist pole veel jõudnud ette võtta, natuke olen kesklinnas ringi vaadanud ning paaris linnaosas siin meie hosteli kõrval, St Kilda rannapoole ka. Restoranides ja kohvikutes olen CV-sid jaganud ning tööd otsinud, siiamaani pole veel miskit näkanud. Mõnes kohas on kuulutus üleval olnud, et otsitakse töötajaid, aga päris paljudes öeldakse, et õige hooaeg pole veel pihta hakanud, et tule paari nädala pärast.

Vot selline elu siin Melbourne´s…..Päiksekiiri teilegi sinna teisele poole maakera ;)

Hüvasti Sydney :(

Sydney lennujaamas, lennuk Melbourne väljub natuke vähem kui tunni pärast. Ootusärevus on, aga samas kurbus L …… nii kahju on Sydney´st lahkuda ning teadmine või õigemini mitteteadmine kas siia veel kunagi satun ei tee asja helgemaks. Lennujaama tulin kodust bussiga, mis sõitis 50 min, kuid tunduvalt soodsam kui takso või rongiga, pilet ainult 5.70. Kesklinnast rongiga oleks pilet olnud 15.60 aud ja taksoga ca 40 taala.

Täpselt 2 nädalat tagasi läks Ave Melbourne, just nimelt täpselt, sest lähen põhim sama lennuga ja väljumine on ka samal ajal – 3.15 pm kohaliku aja järgi. Taaskord on aeg linnutiivul lennanud. Olen vahepeal muidugi tööl käinud ja püüdnud Sydney´st veel viimast võtta. Käisin nö oma jalaga ära ka Harbour Bridge´l. Bussi, auto ja rongiga on sealt üle käidud küll ja küll, aga jalgsi pole sinna asja olnud. Ega see kohe eraldi ettevõtmine ja see oli vist eelmine pühapäev kui seal kõndimas käisime koos Tõnisega. Oli muidugi ka võimalik kallist raha maksta ja päris sinna kõrgele minna, aga piirdusime niisama kõnniteel käimisega. Ega suhteliselt vangla tunne oli seal, traataiast piire oli kõrge ja ulatus kaares üle pea, keskel oli väike ava. Kaamerad olid ka igal sammul ning sel poolel, kus kõndisin oli kolm turvameest. No turvalisus ennekõike. Peale sillal käimist läksime keha kinnitama Oxford streedi´l asuvasse First Time kohvikusse, mis on eestlaste oma. Võtsin kanaburgeri, mis oli koos friikate ja rohke salatiga, väga maitsev oli. Seal oli müügil ka kartulisalat )Estonian national potato salad), selle peale tuli enal ka kartulisalati isu ja ükspäev siin tegime kodus ise. Väga hea, ega ma peale enda sünnipäeva pole rohkem kartulisalatit saanudki. Pole siiamaani milllestki väga puudust tundnud, borši supist küll unistasin, aga selle tegemist pole ette võtnud veel.

Harbour Bridge´l

Reedel käisin Maroubra rannas, see on meist lõunapool, bussiga 20 min sõita. Hommikul poole 9 ajal kuulsin kuidas Heleen ja Mariann (korterikaaslased mul) rääkisid, et ühtegi pilve taevas pole ning vaatamata selle et olin alles pool 4 magama läinud, oli uni naksti läinud ja juba ranna poole teel. Tuuline oli algul ja jahedavõitu, aga päeva peale läks päris soojaks ja päike oli väga ere, ilmateates oli ka kirjas et UV-tase on väga kõrge. See oli mul esimene kord selles rannas käia. Kohale jõudes selgus, et seal toimuvad World Master Game raames rannavõrkpalli võistlused. World Master Games on siis nö seenioride olümpia, mida peetakse iga nelja aasta tagant. Vaatasin ka seal neid mänge ja siis jalutas keegi mööda, särgil kirjas EESTI. No jah ju siis eestlane, siis hakkasin mõtlema, et äkki eestlased ka võistlevad, läksin asja uurima….tuli välja et võistlevadki, nii mehed kui naised, meestel veel mitu paari. Läksin siis otsima, kus need eestlased mängivad ja leidsin ka lõpuks üles. Ega ma kaasa elada suurt jõudnudki, sest mäng lõppes just.

Maroubra Beach - rannavolle

Sel pühapäeval käisime Pille-Riinuga komöödiafestivalil. Pille-Riin sai oma managerilt tasuta VIP piletid, muidu oli tavapilet 120 aud. Festival toimus saarel, kuhu sai ferry´ga e siis laevaga. Kokku oli 12 lava, kus esinesid maailmakuulsad koomikud USA-st, Euroopast ja Austraaliast. Kartsime küll, et ingliskeelne huumor, kes teab kas sellest aru saabki, aga isegi sai ja päris naljakas oli. Ilm oli ka hästi ilus ning rahvas lihtsalt istus murul ja chillis. Osad lavad olid siseruumides, mingi vana laevatehas vms oli seal vanasti olnud ning nüüd oli esinemiskohaks kohandatud. Üks kohalik teadis rääkida, et vahest tehakse siin ka filmivõtteid. Õhtul läksime Pille-Riinuga minu poole Randwicku, Heleen ja Mariann olid ka ning oli selline tore naistekas ja minu lahkumispidu, mis lõppes 6 hommikul :P Aga noh ega ei saa siis sellepärast päeva raisku lasta, kell 9 hommikul oli äratus ja randa minek. Oli vaja ikka veel päikest nautida, kes teab kuda seal Melbourne´s nende ilmadega on. Täna pidavat küll ilus olema, 27 kraadi ja puha, aga muidu seal ikka jahedam kui Sydney´s.

Suveaeg

Juba mitmendat päeva on meil siin hall ja vihmane, kehv suusailm ühesõnaga, sooja 20 kraadi ringis. Väga masendav….ma ei tea kuidas te seal Eestis sellega hakkama saate. Ootan juba pikisilmi päikest. Iseenesest läksime me laupäeva öösel vastu pühapäeva üle suveajale, nii et ajavahe on nüüd 8 tundi.

Eelmise nädala märkimisväärseim tööväline üritus oli botaanikaaia külastus. Oli küll ilus seal kõik ja päris suur ka muidugi 30 ha. Päris palju jäi läbi käimata ka. Õues kingi vaatamine oli tasuta, palmihoone ja klaaspüramiidi külastus oli tasuline - need jätsime vahele. Kuna botaanikaaed asub otse kesklinnas ning lahe ääres, siis avanes sealt ilus vaade nii ooperimajale, Harbour Bridge´le kui ka city´le.

KlaaspüramiidSydney Royal Botanic Garden

Terve selle nädalavahetuse toimusid meil siin erinevad festivalid (salsa, dzassi, õlle) erinevates linnaosades. Kesklinnas oli salsafestival, millest meiegi osa võtsime. Pühapäeval käisime salsapeol ja esmaspäeval niisama välikohvikus istumas ja muusikat nautimas. Esmaspäev oli meil siin püha ja vaba päev nö kontoritöötajatel, oli labour day e töörahva püha. Pille-Riin oli ka linnas ning võtsime ette sõidu monirail´iga (see on siis üherööpaline raudtee, mis Sydney kesklinnas 3,6 km pikkusel rajal ringi kihutab….õhus põhimõtteliselt s.t maast kõrgemal nö teisel korrusel). See on maailmas suhteliselt haruldane sõiduriist. Avanesid huvitavad vaated, mida varem pole näinud.... isegi nendes kohtades, kus iga päev käime, aga hoopis teise nurga alt. Avastasime, et Sydney´s sõidavad isegi trammid.
Monorail, taga paistab Sydney Tower

Pühapäeva õhtul oli mul töö juures restoranis ka üks põnev juhus, nimelt sattus meile 9-ne laudkond eestlasi. Läksin jooke lauda viima ning mis ma kuulen…..eesti keelt räägivad inimesed. Ega algul võttis kohe päris tummaks, ei osanudki midagi öelda ja eesti keelt oli ka nii äkitsi imelik rääkida. Ega olnudki muud kui küsisin….. tere, kuidas läheb? Nad kohkusid ka muidugi natuke ära, olid samal hommikul Sydneysse just jõudnud ja juba esimeses restos saab eesti keelega hakkama :D maailm on ikka väike.

Täna käisin Avet lennukile saatmas, nad nüüd siis Erkkiga mõlemad Melbourne´s ja eks ma lendan ka paari nädala pärast sinna järgi neile.