Jõuluootus

Teisipäeva hommik, teised veel magavad siin, aga ma kuidagi varajane täna. Lõpuks ometi on käes aeg, kus on natuke aega niisama ka olla. Eelmise nädalaga sai meil Avega kool läbi. Reedel oli lõpupidu ka, ma ei saanud kahjuks osa võtta pidin tööle minema. Ave oli tunnikese, siis tuli ka tööle. Ta töötab ka nüüd samas restos kus minagi. Aga eile toimus ühe Itaalia tüübi juures, kes oli meie kursakas, barbeque pidu. Tuli välja, et ta elab siinsamas meie naabruskonnas, paar tänavat edasi. Mul oli hea lähedal minna, teised pidid trammidega seiklema ja nii mõnigi eksis ära. Viimasel tunnil ta kutsus kõiki, aga kohal oli vast 15 inimest. Ega koolis polnud aega niisama lobiseda ja nii huvitav on rääkida ikka erinevate rahvustega. Kultuurid ja kombed on nii erinevad ning rahvuseid oli igasuguseid (Austraalia, Hispaania, Iisrael, Iraak, Itaalia, Eesti, Korea, Prantsusmaa, Taiwan, Tšiili). Korea poiss tundis muret ikka, et kas Ave abikaasa on kalalt tagasi jõudnud. Nimelt oli Erkki eelmine nädalavahetus kalal (reede läks ja pühap tuli tagasi) ja see tundus talle väga imelik, et mees niimoodi üksi ilma naiseta läheb kuhugi. Ütles, et nemad seal Koreas arvavad, et lääne mehed on kästi hoolivad. Ja nemad tahavad ka nüüd hakata ning noorem põlvkond ongi juba muutunud. Rääkis, et kui tema laps oli, siis ei olnud mõeldavgi, et mees lükkab nt tänaval lapsekäru, nüüd nooremad isad juba teevad seda. Restoranis töötab meil üks Kolumbia ja üks Brasiilia tüdruk, no ja siis veel Inglismaalt ka kaks tükki, aga need ei tundu üldse huvitavad :D Oma english-english inglise keelt räägivad ainult, millest on vahest raskem aru saada kui pilukate aktsiendist. No aga ma olen nüüd päris palju pilukatega suhelnud ka kooli kaudu ja nüüd juba harjunud selle aktsiendiga. Eelmises majas elasid ka meil inglased ja šotlased, no kui need omavahel rääkisid, siis me omavahel ikka arutasime, et ei tea mis keeles nad küll räägivad, aga oli ikka inglise keel, ise ei saanud ainult aru midagi.

Majast ka natuke, kus elame, oleme nüüd siin toimetanud juba nädalakese. Päris äge maja on, nagu maal vanaema juures oleks. Kõik asjad on aastast `70 või `80. Ja igasuguseid huvitavaid asju on siin, tööstuslik õmblusmasin, hakklihamasin; pesumasin ja tolmuimeja on tõeliselt klikikad (aga töötavad!) ning pesupulber on ka aastakümnetetagune nagu ka baarkapis joogid :D Tagahoovis on paar puuviljapuud ka, aga viljad pole veel küpsed. Üks on mingi nektariini moodi ja teine meile tundmatu roheliste viljadega puu, aga vist söödav. Peale nende veel sidrunipuu ja viinamari.

Täna ongi plaan randa minna, polegi veel siia oma koduranda jõudnud, kogu aeg on niiiiii kiire olnud. Ja peale randa tööle. Restoranis on ka iga õhtu suhteliselt kiire, jõulueelne aeg, kõik käivad usinasti väljas. Ja jõulud ongi käes juba vähem kui kahe nädala pärast….misasja peaaegu nädala pärast juba, täitsa uskumatu!!!!! Peaks ka piparkooke tegema, lööb äkki mingit jõuluhõngu tuppa ;)

Ilusat valget jõuluootust teile!

Kolimise lainel

Ega teil kellegil pole küll õrna aimugi kui palju rõõmu võib tunda ühest väiksest riidekapist. Eelmisest postituses on kaks nädalat möödas ning vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Nimelt kolisime eelmine teisipäev sealt majast välja kus elasime. Olukord seal muutus väljakannatamatuks. Algul oli küll kõik ilus, kena ja rahulik, aga viimasel ajal peale meie seal keegi ei koristanud ja köök ja elutuba nägid kohutavad välja. Peale selle taheti minu tuppa veel kolm prantsuse tüüpi elama panna, ilma et minuga keegi oleks seda arutanud. No see saigi lõpuks otsustavaks, saime õnneks kõik oma tagatisraha tagasi, muidu oli kokkulepe, et peab 4 nädalat ette ütlema kui välja kolid. Me ütlesime esmaspäeva õhtul, et teisip hommikul kolime välja ja jutul lõpp. Vahepealse aja veetsime hostelis, kus tuli hakkama saada põhimõtteliselt null ruumiga – kõik asjad kohvris voodi all. No vot sellest tulenevalt ma siin nüüd tunnengi kapist rõõmu, sest täna kolisime ühte teise majja. No õigemini ma üksi kolisin praegu koos kõikide asjadega, sest Erkki tööl ja Ave koolis. Ega nad pole seda maja näinudki, andsin mõlemale aadressid, kuhu õhtul tulla :D Maja asub rannast paari minuti kaugusel ja tööle on ka mul samapalju maad. Nii et tõotab tulla üsna meeldiv elu siin, päeval rannas ja õhtuks tööle, kõik käe-jala juures ;) Kolme magamistoaga maja + elutuba, köök ja backyard (tagahoov siis). Hakkame siin elama neljakesi, lisaks meile veel üks Eesti poiss Kenneth. Kõigil oma tuba. Eelmise majaga on see selles mõttes sarnane, et samas stiilis ja samast ajastust, siin ka kõrged laed, mis on väga lahe, sest toad on iseenesest väiksed, aga see annab ruumi kuidagi juurde.

Tööalaselt on kõik ikka endine, mingeid muutusi pole. Aga üks asi, mis meelde tuli, mis teile ilmselt huvitav tundub, ma olen ise juba ära harjunud. Nimelt see, et restorani võib oma veiniga tulla. Osades kohtades võetakse korkimistasu, aga seal kus mina töötan, on oma joogiga tulemine täitsa tasuta. Kasutatakse küll seda võimalust, aga enamus ostab ikka meie käest joogi, ju nad ei viitsi siis kaasa vedada. Odavam vein maksab 20 aud pudel, mis pole iseenesest kallis siin nende jaoks.

Niih, aga torman nüüd tööle ja püüan ikka kirjutada kui miskit huvitavat toimub.

Tervisi kõigile ja olge tublid!