Sünnipäev "50"

Sünnipäevade tähe all on möödunud siin viimasel ajal. Eelmine kord jäi mul kirjutamata, et käisime eelmine reedel ka siin ühel sünnipäeval. No oli reede õhtu ja naabermajast kostus kõva muss, meil oli ka juba vein lahti korgitud. Õhtu edenedes otsustasime vaatama minna, mis peoga tegemist on. Ega üle aia siin midagi näha pole, muusika oli ainult kosta. Läksime kohale, tänaval tegid kaks noort tüüpi suitsu, küsisime, et mis pidu on. Nad küsisid vastu, et kes me veel oleme. Me vastu, et naabrid oleme ja tulime vaatama mis toimub. Nad juhatasid meid lahkelt sisse ja tutvustasid meid pereisale, kes grillis vorstikesi parasjagu. Ajasime juttu, kes oleme kust tuleme jne. Ta omakorda tutvustas meid tütrele kellel oligi 20 a sünnipäev. Rahvast oli palju …40 inimest küll. Kõik olid noored ja siis vanemad, mingi tädi mehega ja vanaema. Erkki rääkis sünnipäevalapse emale, et meil oli põhimõtteliselt kaks varianti, et kas kutsume politsei, sest liiga kõva muusika on mis häirib uinumist või tuleme ise ka peole. Ta ehmus päris ära, sest mõne naabrid olid päriselt kurtnud, et liiga kõva pidu on. Ega nad siin peo pidamisel ei koonerda…. Jooke oli sees ja väljas, vali millist tahad, süüa pakuti ka, aianurgas oli üles pandud discotelk. Peatselt tutvustati meid külalistele kui oma Eesti sõpru. Hiljem pakuti jelly´t, mille kättesaamisel pitsist tuli kasutada raskemaid keeleharjutusi. Hiljem selgus veel seegi, et tegemist oli stiilipeoga must-valge (ega ma seda välja küll ei raalinud ise, sest kõik käivad siin nagunii must-hall-valgelt), no ja ma oma punase jopega paistsin vist päris hästi silma. Ühesõnaga võeti meid seal Alyce sünnipäeval väga soojalt vastu, Eestis küll naabrite peole niimoodi sisse ei sajaks.
No ja siis oli eile pidu – „Hannes ja Annika 50”. Erinevate rahvaste esindajad olid kohal, kokku 17 külalist - India, Uus-Meremaa, Austraalia, Liibanon, no ja enamus olid ikka Tartust :P Tõeline Eesti pidu – kartul, sealiha, hapukapsas ja kartulisalat, laualt ei puudunud ka Vana Tallinn muidugi. Suured tänud loomulikult Hannesele, kes valmistas suurepärase prae. Ja tänud ka Matuale, kes hoidis pidu üleval kitarri ja laulu saatel varajaste hommikutundideni. Tuttavad siin Austraalias tekkivad kohutava kiirusega, sest kaks kuud tagasi tundsin ma sellest seltskonnast ainult kahte inimesest.
Homme hakkame kolimisega tegelema, nimelt liigume Avega linnale natuke, st tähendab tegelikult päris palju linnale lähemale ja Erkki kolib üldse Melbourne´i . Üks etapp saab läbi ja peame loobuma luksusasjades millega oleme harjunud – nagu nt bassein, oma tuba, elutuba, kus saab suuremat seltskoda võõrustada, sidrunipuu oma aias jne.