Töölooma elu ja teistpidi asjad

Hea, et siin kirjas, mis nädalapäev on, sest nendest ei tea ma viimasel ajal mitte midagi. Kui iga päev tööl käia, siis pole ju eriti vahet, mis päev on. Ning pole ka vahet, mis päeval peol käid põhimõtteliselt, sest tööle peab järgmine päev nagunii minema ja meelelahutusasutused on ka iga päev lahti :D. Nii Ave kui mina saime kahte kohta tööle. Kõik töökohad on kesklinnas. Ave käib Strike bowlinguklubis Darling Haourbour´is südalinnas ja ühes itaalia restos, mis asub Woolloomooloo linnaosas. Ja-ja kirjutasin küll õigesti selle nime, ongi 8 „o” tähte :D Mina käin itaalia restos Baia, mis asuba ka Darling Harbour´is. Ühe teise restoranikoha ütlesin üles, sest kahes kohas käia läheb ikka paljuks. See itaalia restoran on päris suur place, kokku ligikaudu 100 lauda ning ettekandjaid on ka korraga 15-20 inimest tööl. No ja siis saan ma loodetavasti tööle ka hobuste võiduajamiskohta - Royal Randwick Racehorce, ka ettekanjdaks. See on mul siin kodu lähedal, saab lausa jala tööle minna. Siin on see hobuste võiduajamine väga suur üritus. Sellel kevadhooajal on tulemas neli üritust, st et nendel päevadel peaks tööl olema. Aga sellest siis juba täpsemalt, kui seal juba tööl ka olen käinud, esmaspäeval lähen kahetunnisele koolitusele sinna.

Kirjutan siia nüüd erinevatest asjadest, mis siin teistmoodi on peale selle, et me pea alaspidi käime.

• Nimed. Minu nime hääldavad nad siin enam-vähem välja, aga kutsuvad ka Aniika, Nika. Ave oli alguses ikka Iiv, nüüd pigem Avi ja Eva, sõltub sellest kuidas kellelegi meelde jääb. Erkki nimi siis maal on suures osas Eric. Veel on meil tuttav Indrek, keda kutsutakse Indiks, Pille-Riin on Pelle ja Ravo on Rambo. Põhimõtteliselt on tegu väga raskesti hääldatavate nimedega ja et need kellelegi üldse meelde jääks, oleks palju tahta.


• Igal koolil on oma vorm, üldiselt näevad nad suhteliselt jubedad välja ja musti kinniseid kingi peavad nad ka terve aasta kandma. Turvalisuseks nimetavad nad seda. Sellega pingutavad nad küll üle minu meelest. Ettekandjal peavad ka mustad kinnised kingad olema. Ja vähe veel sellest, see koht kus ma tööl käin, neile ei sobi minu kingad, kuna pahkluu pole täiesti kaetud. Manager ütles, et kui ma kuuma vee endale peale tõmban, siis ma põletan jala ära, kuna mul pole piisavat kinnised kingad. Selle loogika järgi võiks üldse kõik inimesed kummi- ja/või metallskafandris käia.

Liiklus – no peale selle, et siin liiklus nagunii tagurpidi käib, on veel mõned asjad, mis teisiti.

• Suunatuld enne ringteed näidatakse selles suunas, kuhu sõidad ja kui sõidad otse, siis ei näitagi suunda. Siin see täitsa toimib, sest ringteed on sellised miniatuursed, mingit suurt haljassaart keskel pole puude ja põõsastega nagu Anne ringil.
• Koolide juures on tänaval „pulgakommionu/tädi”, kes hoiab tee peal stopp märki niikaua kui lapsed üle tee lähevad.
• Kiirteedel ja ka tänavatel on kiiruskaamerad ja valgusfoorikaamerad. Kui ületad kiirust siis saadetakse trahv postiga koju ja mingit pikka juttu pole. Me siin ka ootame ühte trahvi :D
• Jalakäiatel on fooris ainult roheline ja punane tuli ja vilkuva punasega võib üle minna, aga üldiselt käiakse siin ka punase tulega üle. Peab lihtsalt vaatama, et autosid ei tule. Me oleme paar korda isegi politseiauto ees punasega üle läinud, pole küll midagi juhtunud.
• Autodel mingeid dokumente põhimõtteliselt pole, esiaknal on kleeps, kus on mingid andmed kirjas kindlustuse ja ülevaatuse kohta vist ja ongi kogu lugu. Kui me esimesi päevi autot kasutasime ja politsei meid kohe kinni pidas, siis me seda veel ei teadnud ja hakkasime pablama, et kus need dokumendid küll on kui politsei küsib, aga noh õnneks ei küsinud. Hiljem saime alles teada, et polegi selliseid asju.
• Selleks, et bussile minna tuleb bussi hääletada ja kui maha tahad, siis tuleb bussis stopp nuppu vajutada (needsamad nupud, mis Eestiski osades bussides on ja kui vajutad siis saad bussijuhi käest sõimata). Kui me veel maal elasime, siis nendes peatustes seisti bussi oodates tänaval ka järjekorras, aga nendes, mida pragu kasutame pole seda kommet.
• Kuna autot pole, siis bensiini ostmisega väga kokku ei puutu, aga bensukates on kirjas hind, nt 121. See tähendab siis, et 121 senti maksab liiter, see teeb siis omakorda 1.2 aud/l ehk ligikaudu 10 eek/l. Bensiin on mingitel päevadel (vist oli teisip ja kolmap) odavam (1.13 aud/l).