Farmi-Annika pajatused: 1. osa - banaanioperaator

Esmaspäeva hommikul kell 5. 00 helises kell, ega ma kohe üles ei saanud, nagu tavaliselt lasin ikka paar korda heliseda, aga 5.15 ajasin ennast püsti. Riidesse, lõunasöök ja veepudel kotti ja bussi peale. Minu majast töötab veel üks poiss samas farmis ning üks eesti tüdruk ka – Kätlin. Buss on rahvast enam-vähem täis (15-20 inimest), kõik sama hosteli elanikud. Sõit Rigato farmi kestab natuke alla poole tunni ning selle ajaga läheb ka valgeks. 6. 15 jõuame kohale, aga töö algab alles kell 7, niikaua saab kohvi juua ja üles ärgata. Töö käib suures hallis, kus suurtest banaanikobaratest saavad lõpuks pakitud banaanid. Minu ülesanne on banaanide sorteerimine. Juba parajaks lõigatud banaanikobarad hulbivad vee sees, kust need tuleb panna lindile ning sealt edasi kulgevad need pakkimisse. Kõik kobarad peab läbi vaatama, ära tuleb võtta banaanid, millel on liiga palju plekke, katkine kael, topelt, päikesekahjustus jne. Normaalmõõdus banaanid tuleb asetada ühtepidi ning alamõõdulised teistpidi. Kobaras on keskmiselt 7-10 banaani ja veel rohelised. Tööpäev on 7 am – 3.40 pm, mille sees on kaks pooletunnist pausi. Enne kui ma tööle läksin, siis kuulsin selle farmi kohta ikka igasuguseid lugusid, et kui seal vastu pead, siis saad igal pool hakkama ja enam hullemaks minna ei saa. Eks ta õige vist ole, sest ega seal ei hellitata küll, pole selle aja jooksul ühtegi head või positiivset sõna kuulnud :D sõimata saab ainult kogu aeg. Naljakas tundub see mulle, aga noh ei saa ju seal naerma ka hakata. Öeldakse ainult seda mis valesti on. Ja eks ikka jääb mõni banaan liinile, mille tegelikult oleks pidanud ära võtma ja siis supervisor tuleb ka küsib, miks seda ära pole võetud kas te aru ei saa, et sellised tuleb ära võtta ja muudkui tuleb ja korrutab seda. Siis tahaks küll öelda, mis sa arvad et me idioodid oleme v, saan aru küll, et selle peab ära võtma, aga no ju ma siis ei näinud seda, mida sa mölised raisk. :D Ega ma neid banaane kaua küll ei viitsi sorteerida, töö iseenesest raske pole, aga vara ärkamine ja iga päev 8 tundi tööd võtab ikka läbi ning igav on ka – kogu aeg üks ja sama. Aga tean nüüd vähemast, mis liinitöö tähendab. Pean omanikule siin pinda käima, et ta mind kuhugi mujale farmi paneks, loodetavasti juba uuest nädalast.

Banaanid :D :D

Nii, et kui järgmine kord kui poes banaane ostate, siis mõelge mulle ja kõigile teiste usinatele banaanifarmi töötajatele. Selleks, et banaan puu otsast jõuaks pakendatult auto peale ning valmis tarbija juurde sõitma, käib ta läbi vähemalt 10 inimese käest.

Suhteliselt esimestel päevadel sain ma siin tuttavaks kolme eestlasega, kes kõik nö selle tööhosteli all elavad ja töötavad. Aga eile nägin ma puhtjuhuslikult veel 6 eestlast ja mitte kõiki korraga vaid erinevatel aegadel ja kohtades. Kahte neist kohtasin poes. Õhtul poel olles ujus eestlasi välja nagu seeni pärast vihma. Ma ei saa aru kuidas see maailm ikka nii väike on. Üks juhus oli nt selline, et kuulsin kuidas üks tüüp tutvustas ennast kellelegi, et tema on Taavi. No Taavi ei saa ju keegi muu olla kui eestlane – oligi. Kõik elavad siin kuskil Athertoni lähedal. Aga Grandis (kus mina elan) pole rohkem eestlasi ega tüdrukuid, aga on väga lahe seltskond ning mul on väga hea meel, et siia elama sattusin. Peale minu on veel 7 päkkerit (inglased, itaallane, prantslane, hollandlane, vene/sakslased), kellest kaks küll täna minema lähevad, aga siis elab siin veel vanemaid kohalikke kujusid, kes kõik on omaette eksemplarid. :D Eile oligi lahkumispidu, teised on siin ikka pikemalt elanud ja päris üheks pereks saanud. Nüüdseks on mul toakaaslane ka. No kui eelmine kord kirjutasin, et sisalikud on vannitoas, siis nüüdseks on üks mul tuppa ka kolinud. Hakkasin üksõhtu magama minema ja tuppa astudes vaatas keset tuba mulle otsa. Eks ma veits ikka ehmusin ära ka ja tema ka, jooksis voodi alla ja siis hakkas voodi tagant mööda seina üles ronima. Selle peale ma tõmbasin voodi seinast kaugemale, et ta päris voodisse mul ei koperdaks. Lõpuks lipsas kapi alla ja sinna ta jäi. Ega neid päeval pole liikumas näha, alles õhtul pimedaga tulevad välja. Aga iseenesest on hea kui nad toas on, sest nad söövad igasuguseid muid kahjulikke putukaid ja moskiitosid.

Atherton - Main Street

Vaade Athertonile
Ilmaga on nii, et eelmine nädal sadas iga päev. No mitte päev läbi, vahepeal paistis päike ja siis viskas jälle sapsaka vihma jne. Siis oli koguaeg hästi niiske ka, isegi toas riided olid pidevalt rõsked. Aga see nädal on kuiv olnud ja mõnusalt soe, aga samas mitte liiga palav, kuskil 25 – 30 vahel, ma arvan. Selleks nädalaks ennustati tsüklonit, aga see vist meid siin ikka ei taba, vaid jõuab rannikule meist tükk maad allpool. Aga isegi kui oleks Cairnsi tabanud, siis meie oleme niipalju sisemaa pool, et oleks selleks ajaks juba vaibunud. Nii, et kui te seal Eestis kuulete mingeid uudiseid, siis olge rahulikud ;)

Side lõpp praegu!